Maraton / Marathon

Niih, et asi ametlik oleks ja et mul ei oleks võimalust oma lubadusest ja eesmärgist taganeda, siis märgin selle asjaolu ka siin ära (oma tuhandetele lugejatele ;) ) Ma otsustasin maratoni jooksma minna. Mul on 28 nädalat aega treenida ning 30. september 2007. läheb jooksuks. See on 34. Berliini maraton. Maraton ise kulgeb maailma kiireimal rajal (loe: puuduvad suured tõusud-langused, mis hoogu ja jõudu kahandavad). Eelmisel aastal osales seal ca 30 000 inimest, neist ca 6000 olid naised. Eestlasi oli 19, naisi nende hulgas polnudki :) Mina lähen sinna oma töökaaslastega. Esialgu on kõik hoos ja nimekirjas on 18 vaprat, nende hulgas 8 naist. Kui meid sügiseks ka nii palju alles jääks, oleks ülikõva :) Et miks ma seda teen...? Sest ma tahan jälle Saksamaale minna ja saksa keelt rääkida :) Ei... :) tegelikult, ma teen seda selleks, et end proovile panna. Öeldakse ju, et inimvõimetel pole piire. Noh, mingisugused piirid siiski on ja ma tahaks teada, kust maalt siis lähevad minu võimete piirid. Ja mulle meeldib vaadata inimeste ilmet, kui ma neile ütlen, et ma lähen maratoni jooksma. See ilme on enam-vähem kõigil sarnane. Suur imestus ja sinna juurde kuuluvad ka sõnad "hull oled või!?", kuid samas nende näost paistab ka austus. Mina olen alati nende inimeste vastu suurt austust tundnud, kes maratonil osalevad. Maraton on raske ning kindlasti suur eneseületus. Juba see legend, mis räägib maratoni tekkest, on aukartust äratav. 42,195 kilomeetrit läbi joosta... ma ei kujuta ettegi, kui hea tunne see võib olla, kui see tehtud saab. Tegelikult natuke ikka kujutan ka :) muidu ma ju ei üritaks seda teha. Mulle meeldib joosta. Minu jaoks on see stressimaandav tegevus. Ma panen klapid pähe, hea muusika mängima ning jooksen. See aeg ma lülitan end välja igasugusest muust jamast, mis mu ümber toimub või toimunud on. Jooksmine aitab paha tuju enda seest välja rahmeldada. See aeg on minu enda jaoks, ma saan mõelda omi mõtteid või üldse mitte mõelda. Eelmisel nädalal ma alustasin oma treeninguid. Jooksin kolm korda nädalas - 3+2+5km. Üleeile jooksin nõks üle 4km. Täna saame kokku oma treeneriga ning teeme Cooperi testi, et teada saada, mis vormis keegi on ja see peaks aitama treeneril treeningkava koostada. Ma olen nii põnevil :) Kas ma suudan seda? Väike kahtluseuss on ikka sees, kas ma ikka olen selleks võimeline, kas ma olen piisavalt tugev? Ma ise tahaks seda küll väga-väga. Ma tunnen end juba võrreldes eelmise nädalaga tugevamalt. Kuu aja pärast ehk tunnen end ka lisaks tugevusele ka julgemalt ning kindlamalt. Sellest hoolimata on vahel vaja kuulda, et ma olen tubli ja keegi võiks mind vahel julgustada, et ma saan hakkama. :) So, to make it formal and to be sure, that i have no chance to brake my promise and i won't back off from my aim, i'll just mention it also here (to my many readers ;) ) I decided to run a marathon. I have 28 weeks time to train and on 30th September 2007 i'll run. It's 34th Berlin marathon. The course is flat and fast (read: no big ups and downs, that will reduce strength). There was ca 30 000 participants last year, ca 6000 were women. Estonians were 19, no femails :) I'll be going with my coworkers. At the moment all are so highly motivated and we have 18 bravehearts, 8 women among us. Why i'm doing it... Because i want to go to Germany again and speak german :) No... :) actually i'm doing it because i want to test myself. There's a saying, that human powers have no limits. Well, there are some limits and i'd like to know, how far mine will go. And i like people look on their faces, when i tell them, that i'll run a marathon. The look is almost same every time. Big astonishment and it belongs with words "are you crazy?!" but there's also respect. I've always admired people, who run a marathon. The legend about marathon is awing. I can't imagine how good it must feel to run 42,195km... well, actually i kind of do... otherwise i woudn't try it :) I really like running. It helps to deal with stress. I'll take my mp3-player, put a good music to play and i'll just run. This is the time for myself, i'll shut myself out, i'll run all problems away. This is the time for myself, i can think or not to thing at all. Last week i started my training. I ran three times: 3+2+5km. Day before yesterday i ran a bit over 4km. Today we will meet our trainer and we'll make Cooper test. This will help our trainer to make us good training schedules. I'm so excited! I'm i strong enough? Will i do it? I really-really want to do it. I feel myself already stronger compared to last week. After a month training hopefully i'll feel myself, additionally of being stronger, also more secure. Anyway, it would be good time-to-time to hear, that i'm good and brave and encourage me, that i'll make it :)