Fänn

Üks õhtu arutlesime selle üle, kes on fänn ja kes niisama muusika kuulaja. Istusime Saku Suurhallis, ootasime Placebo kontserdi algust. Mööda kõndis igasugu inimesi, nii karvaseid kui sulelisi ja seda suht otseses mõttes :) Noortel on kas imeline fantaasia või on neil käimas võistlus "mina kannan veidramaid riideid kui sina". Raffas oli igasugustes veidrates kostüümides. Ja nii me seal sis istusime ja vaatasime neid ning arutasime, kas need ongi siis Placebo fännid. Mina, kui väljaspool tööd mitte just väga tagasihoidlikult riietuv naisolevus, tundsin end nagu kala kuival. Nii maitselageda ja värvituna... nojah... aga see pole üldse peateema, millest rääkida tahtsin :) Kuna parasjagu olime kontserdil, siis arutlesime mõne bändi fänni üle. Mina defineeriks seda kui inimest, kes on bändi andunud kuulaja, käib nii paljudel kontserditel kui vähegi saab, teab kõiki laule peast, teab bändi taustainfi läbi ja lõhki, ostab originaalplaadid. Selle definitsiooni järgi pole ma mitte ühegi bändi fänn :) Kõige rohkem lähenen ma fännistaatusele võib-olla The Cranberriese kuulamisega. Neist tean ma vist kõige rohkem. Vähemalt on mul kõik nende (originaal)albumid ja enamikke laule tean peast. Kuigi ma pole käinud nende ühelgi kontserdil ja kuna neid enam ei eksisteeri ka... :) siis nagu ei jäägi midagi järele. Mina vist kuulan muusikat natukene teist moodi. Mina kuulan kedagi, sest mulle lihtsalt meeldib see muusika. Ma ei tunne vastupandamatut vajadust laulja/bändi taustainfi välja uurida. Kas see tähendab, et ma olen nii pinnapealne inime, et mind ei huvitagi mu "iidol"...? Ma ei tea... see ei tee ju lauljat/bändi rohkem kuulatavaks, kui ma tean, et tal on koer Muki ja kolm lahutatud abielu ning neljas kohe-kohe purunemas ning tegelikult ta ei kirjutagi neid laule ise jne-jne. Nojah, see viimane võib-olla siiski mõjutab mu arvamust, kuid vähem meeldivamaks see ju muusikat siiski ei tee. Kui nüüd muusika kõrvale jätta, siis olen ma jäägitu käsitöö fänn. Sellest võin ma küll lõputult jahuda kui vaid kuulajaid oleks :) Ma tean erinevaid käsitööliike, olen mitut liiki ise teha proovinud ja kannan ka enda tehtud riideid-kotte. Teen teistele kingitusteks jne. Ja sellest ei saa mulle kuidagi küll. Ma jätkuvalt uurin erinevate tehnikate kohta, salvestan erinevaid mustreid, mis sest, et ma neid kõiki läbi teha nagunii ei jaksa. Mul on riiulitäis raamatuid käsitööst. Mis vähegi kodus võimalik, teen ise (pajakindad, kardinad, voodikatted-riided, rõivad endale). Erinevaid kangaid, lõngu, helmeid ja muud käsitöövahendeid on koju kokku varutud parajalt. Õnneks riiulitel veel ruumi on ja ma tean ka seda, et minu käsitöösõltuvus ei ole sugugi kõige hullemas staadiumis. See haigus võib veel süveneda :) Aga ma eriti ei põe selle pärast, sest see on midagi, mis on ainult minu oma ja inimesed mu ümber (veel) ei kannata mu sõltuvuse tõttu :) Edu kaassõltlastele ja fännidele :)