Taro kaart / Taro card

You are The Empress

Beauty, happiness, pleasure, success, luxury, dissipation.

The Empress is associated with Venus, the feminine planet, so it represents, beauty, charm, pleasure, luxury, and delight. You may be good at home decorating, art or anything to do with making things beautiful.

The Empress is a creator, be it creation of life, of romance, of art or business. While the Magician is the primal spark, the idea made real, and the High Priestess is the one who gives the idea a form, the Empress is the womb where it gestates and grows till it is ready to be born. This is why her symbol is Venus, goddess of beautiful things as well as love. Even so, the Empress is more Demeter, goddess of abundance, then sensual Venus. She is the giver of Earthly gifts, yet at the same time, she can, in anger withhold, as Demeter did when her daughter, Persephone, was kidnapped. In fury and grief, she kept the Earth barren till her child was returned to her.

What Tarot Card are You? Take the Test to Find Out.

Täitsa minu moodi :)

Fänn

Üks õhtu arutlesime selle üle, kes on fänn ja kes niisama muusika kuulaja. Istusime Saku Suurhallis, ootasime Placebo kontserdi algust. Mööda kõndis igasugu inimesi, nii karvaseid kui sulelisi ja seda suht otseses mõttes :) Noortel on kas imeline fantaasia või on neil käimas võistlus "mina kannan veidramaid riideid kui sina". Raffas oli igasugustes veidrates kostüümides. Ja nii me seal sis istusime ja vaatasime neid ning arutasime, kas need ongi siis Placebo fännid. Mina, kui väljaspool tööd mitte just väga tagasihoidlikult riietuv naisolevus, tundsin end nagu kala kuival. Nii maitselageda ja värvituna... nojah... aga see pole üldse peateema, millest rääkida tahtsin :) Kuna parasjagu olime kontserdil, siis arutlesime mõne bändi fänni üle. Mina defineeriks seda kui inimest, kes on bändi andunud kuulaja, käib nii paljudel kontserditel kui vähegi saab, teab kõiki laule peast, teab bändi taustainfi läbi ja lõhki, ostab originaalplaadid. Selle definitsiooni järgi pole ma mitte ühegi bändi fänn :) Kõige rohkem lähenen ma fännistaatusele võib-olla The Cranberriese kuulamisega. Neist tean ma vist kõige rohkem. Vähemalt on mul kõik nende (originaal)albumid ja enamikke laule tean peast. Kuigi ma pole käinud nende ühelgi kontserdil ja kuna neid enam ei eksisteeri ka... :) siis nagu ei jäägi midagi järele. Mina vist kuulan muusikat natukene teist moodi. Mina kuulan kedagi, sest mulle lihtsalt meeldib see muusika. Ma ei tunne vastupandamatut vajadust laulja/bändi taustainfi välja uurida. Kas see tähendab, et ma olen nii pinnapealne inime, et mind ei huvitagi mu "iidol"...? Ma ei tea... see ei tee ju lauljat/bändi rohkem kuulatavaks, kui ma tean, et tal on koer Muki ja kolm lahutatud abielu ning neljas kohe-kohe purunemas ning tegelikult ta ei kirjutagi neid laule ise jne-jne. Nojah, see viimane võib-olla siiski mõjutab mu arvamust, kuid vähem meeldivamaks see ju muusikat siiski ei tee. Kui nüüd muusika kõrvale jätta, siis olen ma jäägitu käsitöö fänn. Sellest võin ma küll lõputult jahuda kui vaid kuulajaid oleks :) Ma tean erinevaid käsitööliike, olen mitut liiki ise teha proovinud ja kannan ka enda tehtud riideid-kotte. Teen teistele kingitusteks jne. Ja sellest ei saa mulle kuidagi küll. Ma jätkuvalt uurin erinevate tehnikate kohta, salvestan erinevaid mustreid, mis sest, et ma neid kõiki läbi teha nagunii ei jaksa. Mul on riiulitäis raamatuid käsitööst. Mis vähegi kodus võimalik, teen ise (pajakindad, kardinad, voodikatted-riided, rõivad endale). Erinevaid kangaid, lõngu, helmeid ja muud käsitöövahendeid on koju kokku varutud parajalt. Õnneks riiulitel veel ruumi on ja ma tean ka seda, et minu käsitöösõltuvus ei ole sugugi kõige hullemas staadiumis. See haigus võib veel süveneda :) Aga ma eriti ei põe selle pärast, sest see on midagi, mis on ainult minu oma ja inimesed mu ümber (veel) ei kannata mu sõltuvuse tõttu :) Edu kaassõltlastele ja fännidele :)

Seelikud / Skirts

Ma olen siin nii mõneski postis ohanud, et midagi pole selga panna. Kurb tõsiasi lihtsalt. Ja no mis sa teed, häda ajab härja kaevu. Eile õhtul olin megausin ja tegin valmis kaks seelikut. Üks seelik oli peaaegu valmis juba mõnda aega, lihtsalt mõned viimistlused. Ja eile siis lõpetasin sellega. Aga eile õhtu oli nii palav, et magada nagunii ei saanud ja energiat oli ka küll ja veel, niiet tegin ühe seeliku veel. See on vist mu kõige kiiremini valminud riideese üldse. Kaks tundi ja seelik valmis! :) Täna on kiirseelik seljas ka. Kartsin, et riie kortsub, kuid kõik on tips-tops ja seelik istub ilusti. Voldiseeliku esmaesitlus on homme. Läheme töökaaslastega diskoteeki. Jeerum-jeerum, sellises kohas pole ma aastaid käinud :) I've sighed here, that i don't have nothing to wear. It's just a sad actual fact. And so, you gotta do, what ya gotta do. Last night i was super busy bee and i made two skirts. First one was almost ready and it just needed final touch. But last night was so hot, i couldn't sleep anyway and i had some energy leftovers, so i made this other skirt also. I think this is the fastest clothing i've ever made. 2 hours and skirt done! :)

Kotivahetus vol 3 / Tote exchange vol 3

Minu jaoks on nüüd lõppenud Isetegija Kotivahetus vol 3. Minu tehtud kotti näeb 21. mai postituses. Kotisaaja pole veel kotti kätte saanud ja seega puudub mul veel tagasiside, kas talle ikka meeldis :) Aga mulle tegi koti Lilianake. Kott on mõnusalt suur ja sellega on hea randa minna. Kogu vajalik kraam peaks ilusti ära mahtuma. Kotiga on palju vaeva nähtud ja näeb väga põnev välja. Aitäh!! :) For me is finished Tote exchange vol 3 in Isetegija. Tote the i made can be seen in my 21st May post. My partner hasn't received her tote yet, so i don't know yet, did she liked it or not. But for me made a tote Lilianake. Tote is nicely big and all the stuff that needs to be taken to the beach, should fit in. Tote looks very unique and special. Thanks!! :)

Villapits / Felted lace

Mõned nädalad tagasi käisin Pikal tänaval viltimise kursusel. Valida sai mitme tehnika vahel. Nuno, villapits, tavalist märgvilti (sussid, mütsid jne), nõelvilti jne-jne. Kõike, mis aga hing ihkas ja tahtsid proovida. Mina valisin villapitsi, kuna see tundus mulle kõige võõram ja kõige huvitavam tehnika. Ei kujutanud ettegi, mis see olla võiks ja kuidas tehakse. pikikiudu nii pikad ribad kui võimalik. Suht peenikesed (u 3cm laiused-jämedused). Need siis laduda lauale (riie all) vastavalt nii pikalt, kui salli soovid (pluss u. kolmandik juurde, kuna teadupärast valmistulemus tõmbab kokku). Ning rebida ka lühemad peenikesed ribad, mis sis tuli põimida pikiribade vahele.Mina tegin valmis ühe sallijupikese. Algselt tuli siis rebida villast Ribad tuli panna mõnusalt hõredalt. Nii et mahuliste ribade vahele jääks umbes 1-sentimeetrised ruudukesed. Kui ribad põimitud, tuleb neile peale panna tüll ja kõige peale uuesti riie. Siis see rullida puupulga ümber ja rullida kuivalt natuke. Siis rull lahti võtta ja seebivett peale tilgutada. Ja jälle rullida. Vahepeal sall teist pidi kokku rullida (ühes otsast ja teisest otsast). Niimoodi toimida, kuni vill on vildistunud. Siis teha töö kuuma vee all märjaks ning välja väänata. Siis tuleb kõige mõnusam osa. Märga tööd tuleb hakata lauale loopima. Võtad selle pusa kätte ja viskad lauale. Loopida tuleb suht kõvasti, aga üle ei maksa ka pingutada See on siis vanutamise eest. Vanutad seni, kuni oled rahul Tulemus jäi päris huvitav ja põnev. Ma küll ei kujuta ette, et ma selle salli kaela panen, sest see villane kraam ju torgib Aga eks näis, mis ma sellest ribast teen. Igatahes jäi selline huvitav auguline pind. Mul igatahes tekkis paar ideed/mõtet, mida selles tehnikas teha. Huvitav selle tehnika juures on ka see, et kaks erinevat värvi villa kokku viltides nagu sulandub selliseks vahepealseks värviks. Few weeks ago i went to one felting course. You could choose between many techniques. I chosed felt lace, because it seemed most interesting to me. And other things i've already done :) I felted one scarf. First you have to rip long thin wool bands. Put these on table (on cloth) as long as you want your scarf to be (plus 1/3 because wool shrinks while felting). Make also shorter bands, which you need to entwine between long bands. Bands need to be quite sparsely (not quite sure about this expression, bands need to be quite separate). Between long and short bands must be about 1cm sized holes. When all bands are entwined with short bands, put on top of them tulle and top of that another cloth. Then roll around one wooden stick. And roll some time dry. Then unroll and drip with soap-water (hot water). And roll again. Roll it together from both sides (one time from one end, other time from other end). When wool is felted, make it all wet with hot water and twist water out. Then comes the fun part! ;) Next start to hit your work on table. Take your work and throw it on table quite hard. During this your scarf will shrink. Throw it till you are satisfied with result. Result came out pretty interesting and nice. I don't quite imagine myself wearing this around my neck, because this 100% wool is so tingly. But i'll think, how to use this. It came out pretty nice and with lots of holes :) I have some ideas, how to use this technique. Which is interesting by this technique, that two different colors of wool will felt together and comes out third color. They kind of mix.

Ajaralli / Timerace

Nädalavahetus oli tõeline ajaralli. Mul oli nii palju plaanis ja lõpuks võitis siiski aeg ja mina jäin jänni. Aga ainult üks asi jäi tegemata. Plaanis oli: osaleda laupäeval Maijooksul - käisin ära, mitteametlik aeg 31.42min ja distants 5,7km pühapäeval rattaga vähemalt 20km sõita - sõitsime 19km, niiet napikas :) aga põhimõtteliselt siiski tehtud lõpetada Kotivahetus vol 3 kott - valmis ja läheb täna posti lõpetada kevadine voldiseelik - jõudsin hästi vähe edasi teha, valmissaamisest on asi kaugel. Lihtsalt kohutav olukord juba, mul ei ole mitte midagi selga panna. Kõik suvised riided, mis eelmisel suvel veel parajad olid, kukuvad üle puusa maha. Mis iseenesest on muidugi tore-tore ja ma üldse ei kurda selle üle, aga jah... selga pole panna midagi :) Tea kas julgen koti pildi siia panna... äkki kotisaaja piilub siia ka... ah, panen ikka. See kott meeldib mulle lihtsalt nii väga, et tahan teistele ka näidata. :) Algselt oli plaanis hoopis teistsugune kott. Aga kui hakkasin oma mõtet teostama, siis tuli välja, et olin oma oskusi alahinnanud. Ma lihtsalt ei osanud teha nii, nagu tahtsin. Aga ma ei anna veel alla, ma proovin seda hiljem uuesti :) Ehk õnnestub seda ideed veel presenteerida. Aga kott, mille tegin, see on tegelikult hästi lihtne. Aga mind on ennast alati võlunud lihtsus. Loodan, et saajale meeldib see sama palju kui mulle endale. Ainuke, millega ma rahul ei ole on see, et ma unustasin mobiilitasku teha. This weekend was a serious time-race. I had so many things in plan and finally won time and i got stuck. In general i just couldn't finish one thing. Plans were: run on Saturday Mayrun - got done, unofficial result 5,7km in 31,42minutes to take 20km drive on bicycle - we made 19km, so almost done to finish Tote Exchange vol 3 - done, will be posted today to finish one spring skirt - didn't have time for this at all, it's far from ready It's getting close to disaster already. I've got nothing to wear! All my favorite clothes from last summer are way too big for me and falling down from hips. Which is totally great of cource :) except the fact, i've got nothing to wear. I really like this tote. First i had totally different idea. When i started to realise my idea, i found out i've overestimated my skills. I just couldn't make it, the way i wanted. But i haven't given up, i'll just try another time and maybe you'll have even a chance to see my idea. :) Ready tote is actually very simple. I'm in love with simple things :) I hope my partner will love it as much i do. Only thing i'm not happy with, is that i forgot to make mobile phone pocket.

Blogi nupp

Täna on lihtsalt kohutavalt töövaene päev. Ma tegin seda nõks huvitavamaks enda jaoks ja nikerdasin oma esimesed bloginupud. Mu meelest tulid päris lahedad esimese korra kohta :) Esimene viitab mu isetegija.net blogisse ja teine on selle blogi nupp. Tegin need selleks, kui kellelgi peaks tulema tahtmine minu blogile viidata ilusa nupukesega :) Kood, et panna blogspotti: <li><a href="http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=174" target="ise"><img src="http://farm1.static.flickr.com/230/500643187_fae9471044_o.jpg" hight="40" width="120" border="0"></a> Kood, et panna isetegijasse: <a href="http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=174" target="ise"><img src="http://farm1.static.flickr.com/230/500643187_fae9471044_o.jpg" border="o" weight="120" hight="60"></a> Nupp ise: Ja nupp sellesse blogisse. Kood, et panna blogspotti: <li><a href="http://www.kuutydrukv.blogspot.com" target="ise"><img src="http://farm1.static.flickr.com/221/500697875_e112a4e992_o.jpg" hight="40" width="120" border="0"></a> Kood, et panna isetegijasse: <a href="http://www.kuutydrukv.blogspot.com" target="ise"><img src="http://farm1.static.flickr.com/221/500697875_e112a4e992_o.jpg" border="o" weight="120" hight="60"></a> Nupp ise:

Tahaks ka käsitööd teha / I wish i could do handcraft also

Olen ühe toreda Yahoo grupi liige (WhoDuKnit). Nad loevad iga kuu erinevaid müsteeriume, mis on mingil määral kudumisega seotud ning kuu jooksul koovad mingi asja inspireerituna raamatust või emotsioonist, mis raamatuga tekkis või ükskõik, millest muust ajendatuna. Praegu on hästi popp ise lõnga värvida mingisuguse mahlajoogi seguga Kool-Aid. Lõngad mis tulevad, on hästi ilusad ja värvilised ja pidavat ka hästi lõhnama :) Üleüldse on seal hästi toredad naised koos. Nad on lõbusad, vaimukad, toetavad üksteist. Nagu üks suur perekond. Nende tegemisi jälgides tuleb endal ka nii suur tahtmine jälle käsitööd teha. Tunnen lausa igatsust käsitöö järele :) Vaatan, kui tore ja lõbus on neil proovida erinevaid tehnikaid, mustreid, lõngavärvimise põnevus ja igasugused vahetusprojektid. Tahaks ka kõigest sellest osa võtta, aga mul lihtsalt ei ole aega :( Ei ole ju mõtet võtta endale kohustust, kui tean juba ette, et jään hätta ja ei jõua seda täita. Õnneks saan vähemalt nende tegemisi jälgida ja natukenegi osa nende rõõmust ja emotsioonidest. I'm a member of one great Yahoo group (WhoDuKnit). They read every month a mystery, which is one way or another connected to knitting and during a month they knit something inspired of the book or emotions, which came with the book or inspired of anything else. At the moment is very IN dyeing your own yarn with some kind of drink mixture Kool-Aid. Results are so beautiful and colorful and good smelling :) All these women are so fun and lovely. They are witty and joyful and so supportive to each other. It's like a big family. When i watch their doings, i get such a big desire to do handcraft again. I feel even ache for handcraft :) I watch, how great and fun they have with trying new techniques, patterns, exitement out of yarn dyeing and all these swaps. I wish i could take part in all this, but i just don't have time :( There's no point to take an obligation, if i already know in the start, that i can't fill it. Luckily i can at least read about their doings and have some part of their joy and emotions.

Kõik ei ole nii nagu algul paista võib / Just my imagination

Tingituna kuuseisust, ummikutest tänaval, inimeste suhtumistest, millest iganes, vahel näen ma kõike ainult mustades toonides. Kõik tundub nii halb ja nii paha ja üleüldse, miks mind siia ilma vaja on... Ühesõnaga, tabab mind tõsine enesehaletsushoog. Siiani pole veel leidnud nippi, kuidas sellest ruttu üle saada. Aga vähekenegi leevendust pakub sellele jooksmine. Ma olen juba 7 nädalat treeninud, ohtrasti higi valanud, võidelnud põlvevaludega ja kahtlustega eneses. Kui ma alustasin, tundus mulle ülimalt raske ja võimatuna 5km järjest joosta. Veelgi vähem võimalikuna tundus mulle 10km järjest joosta. Aga täna on 10km minu jaoks täiesti võidetav ja isegi normaalne jooksudistants. Keskkooli ajal poleks ma iialgi uskunud, et mulle kunagi jooksmine meeldima hakkab. Aga tänasel päeval on see tõesti nii. See on nagu omamoodi meditatsioon, stressimaandaja. Kui jooksma minnes on vahel halb tuju või lihtsalt väsimus peal, siis peale jooksu tunnen end alati suurepäraselt. Ma olen positiivsust ja energiat täis. See on nii hea tunne, kui leiad, et oled milleski hea. Ja jooksmises muutun ma aina paremaks. Ma tahan nii väga sügisel selle maratoni läbi joosta. Mõnikord kui õues on halb ilm ja ma ei viitsi jooksma minna, siis ma mõtlen, kui hea tunne see võib olla, kui ma üle finishi joone jooksen. See annab jälle jõudu ja tahtmist jooksma minna. Caused of terrible traffic on streets, people around me or what ever, sometimes i see everything in black tones. Everything seems so bad and evil and why am i even exist in this world, who needs me anyway... In one word, i get into big self-pity. So far i haven't found a trick, how to get out of it quick, but a little comfort gives me running. I've trained already 7 weeks, poured a lot of sweat, fighted with knee pain and doubts in my mind. When i started, seemed very hard and impossible to run 5km in a row. Even more impossible seemed to run 10km in a row. But today is 10km totally beatable and even normal running distance. When i was in high school, i never had believed, that i will like running some day. But today it is so. It's like meditation and stress reducer. When i have a bad mood before running or just tired, then after running i always feel myself wonderful. I'm full of positive energy. It's such a good feeling, when you discover, that you are good in something. And in running i'll get better and better. I want to run this marathon so bad on autumn. Sometimes when i'm not in a mood to go running or it's a bad weather outside, then i motivate myself with a thought how good it will be felt, when i'm crossing the finish line. It gives me strength to go outside and run.

Beebitekk / Baby blanket

Mu töökoha lähedal asub Taaskasutuskeskus. Vahel lõunapauside aeg jalutan sealt läbi. Ma pole suurem asi "kaltsu-sobraja", kuid vahel leian sealt huvitavaid vidinaid või lõngajääke või nööpe või mis iganes asju, mis käsitöös ära kuluvad. Ükskord leidsin sealt ühed vahvad lapikesed. Need on vist originaalis mõeldud taldrikualusteks. Tõenäoliselt nõukaaegsed lapikesed, sest nüüd tehakse taldrikualuseid ju mingist plastist. Igatahes olid need täiesti uued ja kasutamata ning need lausa hõikasid riiulil: "Osta mind!" Värvid olid hästi rõõmsad ja ma kujutasin juba neid ostes ette, et kasutan need ühes lapitekis ära. Mõeldud, tehtud! :) Üks mu töökaaslane läks eile beebipuhkusele. Ta on hästi armas naisterahvas ja ma tahtsin talle midagi armsat kinkida. Talle endale meeldib ka käsitööd teha. Ta igaljuhul vaimustub igasugustest tehnikatest väga kiiresti ja tahaks ka kõike ise teha, kuid tal vist jääb natuke ettevõtmisest puudu. :) Kuna igasugune beebindus on tal praegu väga päevakohane, siis mõtlesin teha midagi ta tulevasele tütrekesele. Algul plaanisin teha midagi mähkmekoti taolist. Nuh, need suuremat sorti kotid, kuhu saad igasuguse titeträni sisse panna, kui välja lähed. Aga kuna tal pole veel vankrit, siis polnud mul aimugi värvidest. Oleks võinud muidugi ka suvaliste värvidega teha, aga parem ikka kui vankriga ka oleks sobinud. Nii ma otsustasingi talle ühe tekikese teha. See on vist mu elu kiireim tekike. Aega võttis see kolm päeva. Aga nuh, nii pisikese tekikese puhul polegi rohkem aega vaja. :) Kasutatud on siis neid taldrikualuseid ja sees on vatiin 75% villane. Niiet suht looduslik värk. Lõppkokkuvõttes jäin tulemusega üsna rahule. Tekk sai väga rõõmus ja mõnusalt soojade värvidega. Kõige selle juures oli muidugi kõige mõnusam üldse see, et sain jälle käsitööd teha :) Viimasel ajal tunnen sellest nii suurt puudust. Ja need vähesed hetked, mil jaksan sellega tegelda, on nii hinnatud ja ma naudin seda täiega :) Close to my office is small shop, where they sell used stuff. Sometimes during lunch-breaks i'll stop by. Sometimes i find interesting and usefull things like yarn leftovers or buttons or what ever i could use in craft. One time i found there small cloths. Originally i think, they were ment to be put under hot plates or something. Anyway, they were totally new, never used and they were like shouting on the shelf: "Buy me!". Colors were so bright and i already imagined them in one quilt. One of my coworkers just went on maternity leave. She is a very sweet lady and i wanted to give her something special. She also likes to do handcraft. First i thought to make diaperbag, but i didn't know, what color will be her baby carriage. So i decided to make baby blanket. Few days of sewing and ready it was :) I think it's my fastest blanket ever! In other hand, how long should you make one small blanket anyway :) I used these small table clothes and inside 75% wool lining. I'm pretty satisfied with the result. Nice bright and warm colors. Most wonderful by all this was, that i found time to do handcraft again :) Recently i miss it so. And these few moments i have, are so valuable and i enjoy them totally :)

Motivatsioon

Järgnev jutt ei ole üldse huvitav lugeda neile, kellel kaaluprobleeme pole :) Juba kuu aega maadlen kaaluseisakuga. No ei lähe üldse, ei edasi ega tagasi. Selline seisak tõmbab igasuguse motivatsiooni raasukese nii alla kui vähegi saab. Milleks ma üldse pingutan, kui nagunii kaal alla ei liigu? Ma ju teen trenni, täidan punktipäevikut, söön punktid täis, joon vett, söön köögivilju... mida siis veel!? Käiks käte peal, aga ei oska. Kas sellest kasugi oleks. Kõige masendavam ongi just see, et ma näen ju nii palju vaeva ja tulemusi lihtsalt ei ole. Paar päeva tagasi võtsin end kokku ja parandasin ära ühed viigipüksid. Neil oli lukk katki ja ma vahetasin selle ära. Minu puhul sellised parandamised-ümber-parajaks-tegemised on suur eneseületus. Ma lihtsalt ei viitsi selliste asjadega tegeleda. Ma parem teen uue asja :) Aga mul on praegu lihtsalt suur riiete kriis. Poest ei raatsi osta ja aega õmblemiseks väga pole. Kõik riided, mis kunagi mahtusid, on juba suured. Kõik riided, mis kapis leiduvad, on mulle suured! Niisiis tuligi end kokku võtta ja see parandustöö ära teha. Viimati kui neid pükse kandsin, olid nad parajad. Istusid nagu valatult. Ma õmblesin need püksid, kui ma alles oma kalliga sebima hakkasin. See on siis... uuuh... pea kolm aastat tagasi. Peale parandustööd tõmbasin püksid jalga ja oh üllatust! püksid on mulle suured! Ühelt poolt - jälle ikaldus, aga teisalt - oh õnne! Sain uue motivatsioonilaksu :) Ma olen praegu saledam, kui oma kallimaga kohtudes, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et ma olen praegu saledam, kui ma üldse kunagi olnud olen :) See on ikka tõsiselt äge ja see tõmbab suu naerule. Ma loodan, et järgmine nädal on kaalunumber ka väiksem ja mul on põhjust ka selle üle rõõmustada :)

Käsitöö juttu kah... / Craft talks...

Eelmine nädal oli lihtsalt imeilus. Ilmad olid hästi mõnusalt kevadised - soojad ja päikselised. Käisin kolm korda nädalas jooksmas. Tegelikult on väike kuri plaan see siiski nelja korra peale tõsta. Ma tean, et üle ei maksa pingutada, aga "alapingutamine" on ka kurjast :) Jooksmise kõrvalt leian õnneks aega ka tiba oma hobidega tegeleda. Näiteks leidsin aega kitarri tinistada. Ei mäletagi, millal seda viimati tegin. Paari õhtuga asi siiski piirdus, kuna mul õnnestus kitarr nii "korralikult" ära häälestada, et ükski duur ei kõlanud enam tuttavalt... :) Saaks selle va kitarrimängu juba selgeks, tahaks mängida, mitte tinistada :) Nüüdseks on valmis, ära saadetud ning kätte saadud minu ITE III kott. Ma ise jäin tulemusega suht rahule. Huvitav oli uut materjali kasutada ja huvitav oli oodata, mis pesumasinast välja tuleb. Ühe vanutatud koti olen varem ka teinud. Selle tegin heidest. Saladuskatte all ja piinlikkusest maa alla vajudes võin öelda, et see on mul siiani veel lõpetamata. Kott vajaks mingisugust voodrit ja sangasid. No ei tule vaimu peale noh! Aga kotivahetuse kott sai tehtud pruunist ja sinisest Huoppanenist. Minu jaoks täiesti uus ja avastamata materjal. Mõnus oli kududa. Läks kiiresti edasi :) Kotti kududes tuli mulle veel tuhat mõtet pähe, mida sellega kõike teha võiks, aga paraku on mulle antud ainult 24-tunnine ööpäev ja ei sekunditki rohkem. Sain kätte ka oma vahetuskoti. See on ka imeilus, samuti vanutatud. Lisaks kotile sain veel M&M-si komme (mm... mu lemmikud!) hiiglama suure paki, ühe meisterdamise ajakirja, mingi kehakreem ja ühe juhise kootud topi tegemiseks ning lõnga selle jaoks. Igati superluks! Nüüd on mul veel mingisugust sobivat riietust selle koti juurde vaja :) Kuskil mu kangavarudes on täiesti üks sobiv velvet olemas, millest saaks ühe mõnusa seeliku. Umbes nädal tagasi õmblesin omale ühe kevadpluusikese. Sellega olen ma lausa ülirahul. See tuli nii armas-nunnukas-romantiline ja istub nagu valatult :) Sain selle pluusikese tõttu nii palju komplimente :) Juba selle tõttu tasus see vaev ära. Kuigi jah, väga suurt vaeva ma sellega just ei näinud. Õmblemise juures kõige nõmedam töö on lõigete maha võtmine. Isegi väljalõikamine pole nii hull. Selle lõikega plaanin ma veel paar pluusikest teha. Väiksemate varrukatega. Sellel pluusil on need hästi puhvis. Õde tahtis, et ma talle ka sarnase teeks. Eks näis... tema jaoks tuleb ju väiksemad lõiked maha ajada ja see on nii tüütu :) See pilt on aga üks mu lemmikuid. Ma ei mäletagi, et mulle mõni pilt endast nii väga meeldinud oleks. See on kuidagi nii ilus... see päikese peegeldus põrandal ja üldse see katusealune tuba... mõjub väga romantiliselt. Õnnitlused mu armsale fotograafile! See on küll üks vähestest piltidest, mis tal õnnestunud on, aga selletõttu on see veelgi erilisem :) Last week was just wonderful. Weather has been so sunny and warm. I had a run 3 times, but i'm planning to increase it to 4 times per week. Besides running, luckily, i still find some time for my hobbies. For example, i found time to play guitar. Don't remember, when i did that last time. Sadly only few nights, because i've managed to tune my guitar so "well", that none of the chords sounded the way they should have sounded :) Oh, i wish i could play it right already. To this moment, is done, posted and delivered, my ITE III tote. It was interesting to use this material. I've done once before a felted tote. This was made of preyarn (don't know if it's the correct word for this.) ITE tote was made of brown and blue Huoppanen. I used it first time. It was easy to knit, went really fast :) When i was knitting, i had more thousand ideas in my head, what else can i do with this material. But, unfortunately i have only 24 hours and not a second more. The tote i received, was just beautiful, also felted. There were a lot of goodies inside too. Candies, some yarn and instructions to make a top, one craft magazine and some other fun stuff. About a week ago, i sewed myself one spring-blouse. I'm so pleased with it. It came out so cute-sweet-romantic and fits so well :) I got so many compliments due to this blouse. So this work was forth every stitch of it! :) By sewing most annoying is to copy patterns. Even cutting isn't that bad. With this pattern i'm planning to make few more blouses. With smaller sleeves though. This one has them so puffy. My sis wanted me to make her blouse with same pattern. We'll see... for her i need to make new copies of the pattern... :) This picture of me is one of my favorites. I even don't remember, that i liked some pic of myself that much :) It's just so beautiful... this sun reflection on floor and this room at all... very romantic. Congrats to my photographer! It's one of the best pics, what he's made.

Nauding või õnn / Pleasure or happiness

Kui elus tekib raske moment, siis tuleks mõelda kas järgmine samm annab sulle naudingu või õnnetunde, lõppkokkuvõttes. Minul on viimasel ajal raske õhtuti näksimisest hoiduda. Ma ei tea, kas see on seotud treeninguga. Tõenäoliselt kulutan palju rohkem energiat kui saan. Nii väga tahaks midagi põske pista, ühe peotäie nööbikomme... või teeks hoopis ühe sooja võileiva... kiusatusi on igal sammul :) Ja kui ma siis pistangi need nööbikommid põske, kas see pakub mulle naudingut? Kindlasti! :) Aga kas see teeb mind õnnelikuks, vaevalt. Need annavad lihtsalt tühist energiat ja kasu ei miskit. Mulle meeldib hommikuti kaua magada. Nädalavahetustel tõusen umbes 10 paiku, 11 paiku sööme ja mingi 12 paiku hakkame tegutsema. Selline mõnus aeglane hommik. Sel nädalavahetusel aga tuleb mul end varakult jalule ajada. Tavaliselt jooksen ma õhtuti, peale tööd kella 18-19 ajal. Maraton aga algab hommikul kell 9. Äkki ma ei oskagi hommikuti joosta!? Et seda teada saada, tuleks harjutada ka hommikuti jooksmist. Laupäeval panen end proovile ja üritan 8km joosta. Ma juba kujutan ette laupäeva hommikust heitlust oma peas - "kas minna jooksma või mitte, ma võin ju ka hiljem joosta, ma ei pea seda ju kell 9 hommikul tegema! Magaks tunnikese veel, voodi on ju nii mõnus soe ja pehme, aga õues on külm. Keha ka alles magab, ma ei jaksaks nagunii praegu nii pikka maad joosta" Sel hommikul pean küll tõsiselt mõtlema, kas tasub hetkelisele naudingule järele anda. Ma loodan, et praegu sellele hetkele mõtlemine aitab mul laupäeva hommikul tugev olla :) Sometimes, when it gets rough, you should think, will next step give you pleasure or happiness, eventually. Lately it's getting harder and harder for me to keep myself away from evening-snacks. I don't know, is it because of my trainings. Probably i burn too much calories than i receive. I have sush a big temptation to have a snack. Eat some M&Ms... or maybe a grilled sandwich... temptations on every step :) And when i eat those M&Ms, will it give me a pleasure? Oh yeah! :) But will it give me happiness, hardly. They will just give me some empty energy and no use for nothing. I love to sleep in on weekends. Usually i wake up around 10, then we eat around 11 and by 12 we are all up and busy. Nice slow morning. But on this weekend i have to get up early. Usually i run at evenings, after work around 17-18 o'clock. But marathon begins at 9 in the morning. Maybe i can't run in the mornings at all!? To find that out, i need to practice running in the mornings. On Saturday i'll test myself and try to run 8km. I can already imagine struggle in my head on Saturday morning "should i go out and run or not, i can run also later, i don't need to do it 9 o'clock in the morning! Maybe i just sleep one more hour, bed is so warm and comfy, but it's cold outside. My body is still asleep, i'm not gonna make it anyway, it's such a long run" On this morning i really need to think, should i give in to a momentary pleasure. I hope that thinking about this morning right now, will help me to be strong on Saturday morning :)

Maraton / Marathon

Niih, et asi ametlik oleks ja et mul ei oleks võimalust oma lubadusest ja eesmärgist taganeda, siis märgin selle asjaolu ka siin ära (oma tuhandetele lugejatele ;) ) Ma otsustasin maratoni jooksma minna. Mul on 28 nädalat aega treenida ning 30. september 2007. läheb jooksuks. See on 34. Berliini maraton. Maraton ise kulgeb maailma kiireimal rajal (loe: puuduvad suured tõusud-langused, mis hoogu ja jõudu kahandavad). Eelmisel aastal osales seal ca 30 000 inimest, neist ca 6000 olid naised. Eestlasi oli 19, naisi nende hulgas polnudki :) Mina lähen sinna oma töökaaslastega. Esialgu on kõik hoos ja nimekirjas on 18 vaprat, nende hulgas 8 naist. Kui meid sügiseks ka nii palju alles jääks, oleks ülikõva :) Et miks ma seda teen...? Sest ma tahan jälle Saksamaale minna ja saksa keelt rääkida :) Ei... :) tegelikult, ma teen seda selleks, et end proovile panna. Öeldakse ju, et inimvõimetel pole piire. Noh, mingisugused piirid siiski on ja ma tahaks teada, kust maalt siis lähevad minu võimete piirid. Ja mulle meeldib vaadata inimeste ilmet, kui ma neile ütlen, et ma lähen maratoni jooksma. See ilme on enam-vähem kõigil sarnane. Suur imestus ja sinna juurde kuuluvad ka sõnad "hull oled või!?", kuid samas nende näost paistab ka austus. Mina olen alati nende inimeste vastu suurt austust tundnud, kes maratonil osalevad. Maraton on raske ning kindlasti suur eneseületus. Juba see legend, mis räägib maratoni tekkest, on aukartust äratav. 42,195 kilomeetrit läbi joosta... ma ei kujuta ettegi, kui hea tunne see võib olla, kui see tehtud saab. Tegelikult natuke ikka kujutan ka :) muidu ma ju ei üritaks seda teha. Mulle meeldib joosta. Minu jaoks on see stressimaandav tegevus. Ma panen klapid pähe, hea muusika mängima ning jooksen. See aeg ma lülitan end välja igasugusest muust jamast, mis mu ümber toimub või toimunud on. Jooksmine aitab paha tuju enda seest välja rahmeldada. See aeg on minu enda jaoks, ma saan mõelda omi mõtteid või üldse mitte mõelda. Eelmisel nädalal ma alustasin oma treeninguid. Jooksin kolm korda nädalas - 3+2+5km. Üleeile jooksin nõks üle 4km. Täna saame kokku oma treeneriga ning teeme Cooperi testi, et teada saada, mis vormis keegi on ja see peaks aitama treeneril treeningkava koostada. Ma olen nii põnevil :) Kas ma suudan seda? Väike kahtluseuss on ikka sees, kas ma ikka olen selleks võimeline, kas ma olen piisavalt tugev? Ma ise tahaks seda küll väga-väga. Ma tunnen end juba võrreldes eelmise nädalaga tugevamalt. Kuu aja pärast ehk tunnen end ka lisaks tugevusele ka julgemalt ning kindlamalt. Sellest hoolimata on vahel vaja kuulda, et ma olen tubli ja keegi võiks mind vahel julgustada, et ma saan hakkama. :) So, to make it formal and to be sure, that i have no chance to brake my promise and i won't back off from my aim, i'll just mention it also here (to my many readers ;) ) I decided to run a marathon. I have 28 weeks time to train and on 30th September 2007 i'll run. It's 34th Berlin marathon. The course is flat and fast (read: no big ups and downs, that will reduce strength). There was ca 30 000 participants last year, ca 6000 were women. Estonians were 19, no femails :) I'll be going with my coworkers. At the moment all are so highly motivated and we have 18 bravehearts, 8 women among us. Why i'm doing it... Because i want to go to Germany again and speak german :) No... :) actually i'm doing it because i want to test myself. There's a saying, that human powers have no limits. Well, there are some limits and i'd like to know, how far mine will go. And i like people look on their faces, when i tell them, that i'll run a marathon. The look is almost same every time. Big astonishment and it belongs with words "are you crazy?!" but there's also respect. I've always admired people, who run a marathon. The legend about marathon is awing. I can't imagine how good it must feel to run 42,195km... well, actually i kind of do... otherwise i woudn't try it :) I really like running. It helps to deal with stress. I'll take my mp3-player, put a good music to play and i'll just run. This is the time for myself, i'll shut myself out, i'll run all problems away. This is the time for myself, i can think or not to thing at all. Last week i started my training. I ran three times: 3+2+5km. Day before yesterday i ran a bit over 4km. Today we will meet our trainer and we'll make Cooper test. This will help our trainer to make us good training schedules. I'm so excited! I'm i strong enough? Will i do it? I really-really want to do it. I feel myself already stronger compared to last week. After a month training hopefully i'll feel myself, additionally of being stronger, also more secure. Anyway, it would be good time-to-time to hear, that i'm good and brave and encourage me, that i'll make it :)

Naistepäev / International Women's Day

Täna on siis naistepäev. Tore päev muidugi... tuuakse lilli, maiustusi, jagatakse kallistusi... armas. Milline naine ei armastaks tähelepanu?! :) Aga minu jaoks ei ole see küll mingi eriline päev. Ma arvan, et naisi võiks ka mõni muu päev tähele panna. Lihtsalt niisama, sest tuli selline tuju peale. Töökaaslastele hommikul kommi tuua, teha komplimente, päeva lõpus väike vein ja viinamari, lihtsalt koos istuda jne. Miks peab selleks kalendris märge olema, et mehed seda teeks?! Õnneks mu oma kallim märkab mind ka lihtsalt niisama päevadel :) Ta üllatab mind vahel lilledega, vahel kingib mõne hea plaadi või raamatu. Nii tore on ju kingitusi saada. Ja eriliseks teeb selle just see, kui see ei ole seotud mõne tähtpäevaga, vaid lihtsalt niisama. Today is International Women's Day. Nice day... you get flowers, sweets, hugs... lovely. What kind of woman wouldn't like that kind of attention?! :) But for me the day doesn't mean much. I think that men could pay attention to women in any other day. Just like that. Bring some candy to your coworkers in the morning, make compliments, in the end of the day some wine and grapes, just get together. Why there has to be a mark in the calendar to get that attention? Luckily my sweety notices me just like that :) He surprises me sometimes with flowers, sometimes with a good CD or with book. Don't you just love to have presents!? :) And what it makes special, is, that it's not caused because of somekind of holiday, but just like that.

Ei tohi teha suuri plaane / You shall not make big plans

Mul olid nädalavahetuseks nii suured plaanid. Plaanisin reedel rahvusvahelise kotiprojektiga alustada. Laupäeval plaanisin ühe pluusi välja lõigata ja vähemalt alustada kokkuõmblemist ja pühapäeval oleks sellega siis lõpetanud ning õhtuti teleka ees oleks pühendunud koti tegemisele. Aga juhtus nii nagu tihti juhtub plaanide tegemisega. Kõik läks vett vedama. Reede läks plaanipäraselt, läksin koju ja alustasin koti tegemist. Laupäeval aga hakkas mu vasak käsi meeletult valutama. Proovisin ta kaela siduda - ei olnud hea, proovisin lihtsalt rahule jätta ja mitte liigutada - ei olnud hea. Mitte kuidagi ei olnud hea. Viimaks leidsin asendi, milles käsi tunda ei andnud - löötsakil diivanil, kuhi patju käe all. Selles asendis oli õnneks võimalik kududa. Ja nii ma siis kudusingi terve nädalavahetuse kotti. Mis iseenesest oli muidugi hea, sest üle poole sain tehtud :) Aga sellest siis moraal, ei tohi suuri plaane teha. Plaanida võib, aga väikseid asju :) Aga kotist. Minu idee on teha kott, milles oleks midagi rahvuslikku. Mõtlesin teha enda kodukandi seelikutriibu mustrilise, aga neid värve ei olnud saada. Siis mõtlesin kududa omakandi kindakirjalise koti, aga ei leidnud kuskilt Saarde kindakirja. Aga soov midagi rahvuslikku lisada on suur :) Uurisin siis lihtsalt natuke vanarahva sümboleid ja leidsin ühe idee, mida üritan kotil rakendada. Seega esialgne idee on vahepeal mitu-mitu korda juba muutunud. Minu kingisaaja tahab saada suurt kotti. Ostsin 2 tokki sinist Huopaneni, aga sellest vist jääb siiski väheks, pean ka teist värvi kasutama. Algselt plaanisin teha ainult sinise ja siis hiljem valgega peale tikkida. Nüüd tuleb aga kolmas värv ka juurde. Eks näis, mis lõpuks saab. I had such a big plans for the weekend. On Friday i planed to start with Tote Exchange project. On Saturday i wanted to cut out one blouse and at least begin with sewing and on Sunday i planed to finish with blouse. On evenings, during watching TV, to knit the tote. But on Saturday morning my left sholder started to make me terrible pain. I tried to tie it to the neck - didn't felt good, i tried just leave it be and not to move - didn't felt good. I tried to find a position, how it could feel good. And finally i lied on coach, big heap of pillows under my arm. Luckily it was possible to knit in this position. So, i spent whole weekend lying and knitting. Which eventually was good, as i go over half of tote done. But the moral is - don't make big plans! :) But about the tote. Idea is to make a tote, which has something ethnical. First idea was to use my home village traditional skirt pattern, but i couldn't find all needed colors yarn. Then i thought, i'll knit tote with my home village mitten pattern. But i didn't find Saarde village mittern pattern :) But the idea to use some traditional Estonian patterns was still there. Then i made a little research about folk symbols and found some great things, what i can use. My partner wants to have a big tote. I bought one color Houpanen, but it's not enough, so i have to use some other colors also. So, my first idea has changed many-may times already. I'm excitec, what will come out of all this :)

Superluks!

Kuna homme vabariigi aastapäev, siis täna 3 tundi lühem tööpäev. Juhuuu!!! :) Eile tellisin Harrietist omale mõned tokid Huopaneni ToteExchange III projekti jaoks. Kuna tähtaeg läheneb, siis oli lõnga kibekiirelt vaja. Uurisin neilt, kas on võimalik kaubale ise järele minna. Ja mulle vastati juba samal päeval, et see on täitsa võimalik. Nende fotostuudio asub mu töökohale väga lähedal. Leppisime kokku, et täna saan sealt kauba kätte. Eile tellisin, täna lõng käes - superluks! teenindus. Mul on peas ettekujutus kotist, loodan, et ka teostus tuleb sama hea. We have national holiday tomorrow, there for we have 3 hours shorter workday. Yesterday i ordered yarn for my tote exchane project. As the deadline is close, then i needed yarn fast. I asked, would it be possible to pick it up somewhere and they answered me already on the same day, that it's doable. Their photostudio is close to my office. We agreed, that i'll pick it up today. Yesterday ordered, today i got it! I have a image on my head, how the tote will look like, i hope the realization will be same good.

Sõbrapäev

Kooli ajal olid oodatuimad "pühad" jõulud ja sõbrapäev. Sest siis pandi kooli valvelaua juurde postkastid, kuhu sai tervitusi klassikaaslastele ja ka teistest klassidest õpilastele panna. Kuna neid tervitusi jagas Kellahelistaja-tädi, mitte ei pidanud tervitusi ise kohale viima, siis oli võimalus sinna ka anonüümseid tervitusi panna :) Vahetundidel oli nii põnev sõnumeid oodata: mitu tuleb? kes saatis? See oli tore traditsioon. Sõbrapäevi on mu elus olnud ikka palju-palju juba :) Õnnelikke ja mitte nii õnnelikke, lõbusaid ja isegi igavaid. Üks, mis meelde tuleb ja mis vist küll elu lõpuni meelde jääb, on küll väga värvikas. Ma käisin siis veel keskkoolis. Istusime ühe sõbranna juures koos, pidasime eht plikade õhtut. Keerutasime pudelit ja taldrikut, tuju oli väga ülemeelik ja hea :) Õhtu lõppedes hakkasime siis üksteist koju saatma. Tee peale aga jäi ühe sõbrantsi tolleaegse silmarõõmu maja. Uljad nagu me olime, saabus suurepärane idee sellele kutile akna taha lumememm ehitada. Peaks vist mainima, et ilm ei olnud sugugi soosiv lumememme ehitamiseks. Väljas oli suur sula, lund veel oli, aga see oli väga lödi ja vett täis. Oi, küll sai itsitatud ja kõkutatud. Me olime neljakesi, kolm pliksi enamus ajast naersid ja üks, kes alguses polnud üldse nõus minemagi, see siis ehitas seda memme. Valmis ta sai, mitte küll suur ja uhke, aga pisike ja armas. Ja millist rõõmu me saime sellest ehitamisest :) Minu tänane sõbrapäev on ka üks meeldejäävamaid. Hommikul ärgates üllatas musi mind kingiga. Kuigi leppisime kokku, et sel aastal kinke ei tee vaid panustame mõnusale nädalavahetusele ning läheme välja. Ta kinkis mulle raamatu "Kitarrimäng võhikutele" :) Üks hea raamat, mis peaks mul aitama kitarrimängu selgeks saada. Nii armas temast. Ta nii tahab, et ma selle ikka selgeks saan, siis saame koos mängida. Hommikul kui tööle jõudsin, siis üllatas mind suur tulbikimp laual. Juures oli kaart: "Sinu Mittesalajaselt Austajalt". Süüdlast ei olnud vaja kaugelt otsida. Mu armas musi orgunnis need lilled mulle. See oli kõige ilusam üllatus, mis ma elu sees saanud olen. See on lihtsalt nii armas ja soe :) Mul on terve päev naeratus näol olnud ja kui neid lilli vaatan, siis läheb see veel laiemaks :) Täna näpistasin natuke oma tööajast ja käisin postkontoris oma IT sõbrapakil järel. Eile õhtul helistasin postkontorisse ja uurisin, kas ikka on tulnud. Suure torisemise ja sõimu peale sain teada, et on küll. Mul oli kaks pakki, üks oli Yves Rocher'st kosmeetikapakk ja teine siis kingitus. Kosmeetikapaki sain lihtsalt kätte, aga teine pakk oli kuidagi süsteemi ära kadunud. Täna tädi seda enam ei leidnud. Raius ja raius, et mulle pole rohkem pakke. Viimaks tuli üks kogenum tädike, kellel õnnestus see pakike siiski süsteemist leida. Mulle anti mõista, et tegemist on "maksikirjaga" mitte "pakiga". No tõesti... Aga see, mis pakist välja tuli! Oh ja ah!!! Ma olen nii õnnelik selle üle. Mulle kingiti maailma kõige ilusam vanutatud kott. Täpselt minu värvid, küsimustiku täitmisest kasu kah ;) Kotist tulid välja veel kõrvarõngad ja sobiv käekett. Hästi armsad helesinised (seegi mu lemmikvärv). Ainuke kurb asi on selle juures see, et mul pole kõrvas auke :) Ja minu soov - eksootilised puuviljad - oli ka täidetud. Suur-suur tänu Sulle mu salasõber! Üllatusi tuli ka kosmeetikakotist. Tellisin sealt omale ühe lõhna ning tahtsin saada ka ühte vesti. See oli aga paraku juba otsas ja siis saadeti mulle selle asemel üks kingitus. Kingituseks sain lõhna Evidence. No paremini ei saanud nad kinki valida. Seda tellimust tehes kaalusin selle lõhna tellimist, kuid otsustasin siiski loobuda ja nüüd! ta-daaa! nad kinkisid selle mulle ise. Lihtsalt suurepärane, see on sada korda parem kui see vest oleks olnud :) Vat selline tore sõbrapäev oli mul. Täis üllatusi ja kingitusi. Nii palju positiivseid emotsioone ühel päeval, sellest jätkub tükiks ajaks.

Minu vanaemast...

Eile lugesin ühte blogi, kus inimene rääkis leinast ja kuidas ta sellest üle sai. Ta oli hästi pikka aega kurb olnud ja siis ühel ööl nägi ta seda inimest unes. Unenäos oli see leinatav õnnelik ja terve ning ta nägi igati hea välja. Ta nägi teda ainult korraks ja terve ülejäänud unenäo ta üritas teda uuesti näha, kuid tulutult. Hommikul ärgates oli ta veel kurvem kui enne. Lõpuks ta mõistis, et tal oli lihtsalt vaja näha teda naeratava ja õnnelikuna. Ning mõned päevad edasi ta tajus, et see raske tunne, mis teda kogu aeg vaevas, oli kergem. Eile õhtul mõtlesin ma oma vanaema peale. Ta oli mul hästi tore ja hästi hea vanaema. Kui me veel väikesed olime, siis tema vaatas meie järele, kui vanemad tööl olid. Ta õpetas meile, kuidas kõrrenukku teha. Ta riidles meiega, kui puude otsas ronisime. Ta rääkis igasugu huvitavaid lugusid oma lapsepõlvest ja hilisemast elust. Vanaema tegi hästi palju käsitööd. Tõenäoliselt pärisin ma oma käsitöötuhina ka temalt. Alati ta kudus midagi või tikkis. Ta on teinud mitu põrandavaipa. Kõik käsitsi tikitud. Nii kahju, et enamikku enam alles ei ole, isegi pilte pole. Viimane vaip, mis ta tegi, on alles. See on mu vanematekodus minu ja mu õe toas. Ma mäletan, kuidas ta seda tikkima hakkas. Ta tikkis selle vanade kartulikottide peale. Pesi need ära ning õmbles kokku paraja suuruseni. Ta hakkas tikkima kuskilt keskelt. Mustrit tal ei olnud. Tegi kõik oma peast. Ma mõtlesin, kuidas tal muster küll välja tuleb? kuidas see kõik kokku jookseb? Aga tuli välja just nii nagu peab. Seda vaipa vaadates tulevad mulle meelde jutud, mis ta rääkis seda vaipa tehes. Vaibas on sees ka mõned vead, aga need teevadki selle kuidagi veel armsamaks. Sokke-kindaid sai temalt ka alati kuhjade viisi. Mis tal muud teha oligi kui kududa. Hiljem, kui me oma majja kolisime, siis käisin ma ikka tema juures istumas ja juttu ajamas. Vahel oli see nii tüütu, sest ta rääkis lugusid, mida juba mitu korda kuuldid :) vanainimese asi. Aga ta oli ju meie vanaema ja käisime ikka teda vaatamas ja juttu ajamas. Ta suri tol suvel, kui ma olin esimest aastat sekkaripraktikal vallavalitsuses. Aasta enne surma oli tal insult. Peale seda ei olnud ta enam päris endine. Ta mälu oli halvem ja ta ei saanud enam hästi rääkida. Sõnad läksid sassi ja meelest ära. Tal oli paremaid ja halvemaid päevi. Mõni aeg enne surma oli ta tervis jälle parem, tundus et ta saabki päris terveks. Tavaliselt käisin ma iga päev peale praktikalt tulekut tema juurest läbi. Aga päev enne ta lahkumist ma ei läinud... mõtlesin, et ma lähen homme... aga homme oli juba hilja. Ma tunnen end siiani süüdi oma mitte viitsimise pärast. Ma oleks saanud veel ühe korra vanaemaga aega veeta, talle head meelt teha. Temale mõeldes tuleb mul alati nutt peale. Ma ei suuda temast rääkida, ilma et nutt peale tuleks. Ma tunnen temast nii suurt puudust! Sellest on ometigi varsti kolm aastat möödas. Ma tean, et see on võimatu, kuid ma tahaks teda nii väga veel kallistada ja talle öelda, kui kallis ta mulle on ja mul on nii kahju, et ma teda rohkem vaatamas ei käinud. Olgu see siis kasvõi unenäos...

Kotivahetus alaku!

Pühapäeval sain teada inimese nime, kellele mina hakkan kotti tegema. Minu kott rändab Kanadasse. Mõned mõtted juba on, mida teha, eks näis :) Igal juhul olen ma nii põnevil kogu sellest projektist.